Maailmas mängib sulgpalli ligi 200 miljonit inimest, on kirjas Eesti sulgpalliliidu kodulehel. Tartlanna Kristin Kuuba on jõudnud maailma 60 parima naismängija hulka ning hoiab sisuliselt pihus olümpiapiletit.

Sulgpalliväljakul on ta avastanud oma talendi, leidnud parimad sõbrad ja alustanud tippsportlase karjääri. Nüüd, 22-aastasena, tahab ta elada hetkes ning servida medalite nimel pallid ribadeks.

Esmapilgul ei tundu sulgpall väga kulukas spordiala – reket ja pallid. Kui Kristin Kuuba vanemad otsisid aga võimalust suunata tütar õppima mõnda maailma sulgpalliakadeemiasse, selgus, et see on kallis lõbu. Tunduvalt kulukam, kui õppida näiteks Itaalia korvpalliklubis Pallacanestro Don Bosco Livorno, kus treenib Kristin Kuuba noorem vend Gregor Kuuba (15). Kui korvpallis saab ühe palliga mängida mitu hooaega, siis sulgpallis kulub ühes trennis keskmiselt 20–30 palli. Kuubal on kaks kahetunnist trenni päevas, nädalas treenib ta ligi 20 tundi. Nii kulub tal nädalas oma 200 palli, mis maksavad kokku ligi 400 eurot.

Kristin Kuuba ema Triinu Kuuba (41) sõnul tiirles pere eelarve kaua sulgpalli ümber ning alles nüüd on tütrest olümpialootus ennast piisavalt tõestanud. Praegu toetavad ta treeninguid, võistlusi või laagreid sulgpalliklubi Triiton, Eesti olümpiakomitee ning Saksamaa Bundesliga stipendium.

Kui eestlane kutsutakse Euroopa tugevaimate naissulgpallurite laagrisse, kus on osalejaid vaid kaheksa, siis see näitab juba palju.

Kaks tähtsat Marti

Juba väiksest saati on Kristin Kuuba olnud energiline ja pole paigal püsinud. Tema tee sulgpalliväljakul algas esimeses klassis Nõo sulgpalliklubis, kohalikus rannahallis. Esimese treeneri Mart Mäeranna (69) käe alla sai kiiresti selgeks, et Kuuba ei taha lihtsalt omaette palli toksida, vaid areneb mängijana kiiresti.

Alguses oli trenne kolm korda nädalas, siis viis. Kooliasjad suutis tüdruk korras hoida sellega, et sõlmis õpetajatega kokkuleppeid või õppis võistlustelt tagasi sõites. «Ta on alati olnud kohusetundlik ja sport on kohusetunnet juurde lisanud. Kui asjad on vaja ära teha, teeb ta need ära,» rääkis ema. «Eks väikses kohas ikka inimesed tunnevad üksteist ja õpetajad tulid mulle vastu,» ütles Kristin Kuuba. «Kes teeb, see jõuab. Mäletan hästi võistlusperioodil auto- või bussisõitudel õppimist.»

Valdavalt kohusetundliku õpilasega tuli treener Mäerannal vahel ka maid jagada. «Mõnikord on mängija hästi tark, eriti siis, kui hästi läheb. Siis tuli ikka veidi vaidlemist ette,» märkis Mäerand, kelle käe all treenis Kuuba kaksteist aastat, gümnaasiumi lõpuni.

«Mart Mäerand rääkis talle kogu aeg, et küll kunagi lähed Euroopa mängudele. Alguses Kristin ei mõelnudki nii kaugele, aga elu läks nii,» sõnas ema. Gümnaasiumi lõpuks oli siht selge – tippsport. Kuuba läks Tartu ülikooli tudeerima kehakultuuri ning pidi vahetama ka treenerit.

Teine peamine teerajaja on Kuuba sportlaskarjääris Tartu sulgpalliklubi Triiton juht Mart Siliksaar (70). Kui tartlanna tema juurde viis aastat tagasi tuli, oli ta maailmas kohtade arvestuses 300 ja 400 vahel. Nüüd on Kristin Kuuba 58. kohal. «Tööd on tehtud palju ja targalt, igapäevane treening on kõige tähtsam. Ja muidugi on teda aidanud ka välistreenerid nii Eestis kui võõrsil,» selgitas Siliksaar. «Sulgpall pole nagu ujumine, kus tuleb teha üht kindlat liigutust. Siin loevad variatsioonid ning vastane tuleb panna võimalikult raskesse olukorda.»

Partnerist ilma

Kuuba alustas paarismängust, tema partner oli Helina Rüütel (22). Mõlemad Nõos treenima hakanud neiud on ühest küljest sarnased, teisalt väga erinevad. «Oleme mõlemad kohusetundlikud ja teeme kõik vajalikud asjad ära. Aga erinevus on selles, et mina olen rahulik, Kristin aga tulekera,» rääkis Helina Rüütel. «Usun, et just sellepärast me sobime väljakul kokku. Kaks seletajat ju ei toimi omavahel, kaks vaikijat ka mitte.»

Üks raskeim otsus tuli Kuubal teha siis, kui ta vahetas paarismängu üksikmängu vastu ning loobus Rüütliga mängimisest. «Selliseid valikuid tulebki teha pigem juba alates juunioride vanuseklassist, sest ühel turniiril kõigis kolmes mänguliigis ei jaksa lihtsalt mängida,» selgitas Mäerand. Kuubal oli Rüütlist, kellega ta oli mänginud koos 15 aastat, raske loobuda. «Eriti keeruline oli Helinal, sest talle tuli leida uus paariline,» tõdes Kuuba. «Aga hea oli muidugi see, et sain hakata väljakul nüüd kõiges ainult iseennast süüdistama.»

Rüütel on Kuuba üks parimaid sõpru. «Ma aimasin seda otsust juba ette. Mida kõrgem tase, seda rohkem tuleb teha valikuid. Olümpiale on paarismängus palju keerulisem pääseda kui individuaalselt,» ütles Rüütel.

Nüüd õpivad nad mõlemad samal erialal Tartu ülikoolis, elavad teineteisest 300 meetri kaugusel ja treenivad väljakul ikka koos. «Kristin on positiivne, heatujuline ega nukrutse, kui midagi ei suju. Ta on väga töökas ja kohusetundlik,» iseloomustas Rüütel oma sõpra. Ainus, mis võib tema arvates Kuubale kätte maksta, on kärsitu olek. «Hakkasin sulgpalli mängima Kristini soovitusel, ta kutsus mu trenni kaasa,» rääkis Rüütel.

Peab olema tugev tahtmine teha nii intensiivset tööd, et silme eest on must. Areng nõuab mugavustsoonist väljumist, ütles Kristin Kuuba treener Mart Siliksaar.

«Mõnikord lendas aeg meil koos liigagi kiiresti. Mäletan, et vana spordihall oli kilomeetri kaugusel, meil lõppesid tunnid kell 12, trenn algas kell 16. Nelja tunniga oleksime ju jõudnud vabalt õigeks ajaks kohale, aga ometi hilinesime pea iga kord. Küll oli vaja tee ääres laevu ujutada, küll midagi muud ette võtta.»

Ühed esimesed võistlused, mida Rüütel paarismängust mäletab, olid Eesti meistrivõistlused. «Olime siis turniiri noorimad ja kaotasime vanemate naistele ikka haledalt,» meenutas ta. Allaandmist ja pisaraid nende puhul aga oodata ei tasunud. «Olime trennis harjunud, et kohe ei võida. Tegime tööd edasi ning see kandis vilja. Kui tõime Euroopa juunioride meistrivõistlustelt kolmanda koha, tekitas see medal uhke tunde,» rääkis Rüütel.

Noorte sulgpallurite piiri taha võistlema saamine pole olnud lihtne. Mäerand meenutas, et pidi Eestist kaugemale reisimiseks otsima raha isegi oma paremal järjel olevalt sugulaselt. «Tutvused loevad palju, sest ega raha pakuta. Vorsti ja saia küll,» nentis ta. «Aga Helina ja Kristin tulid 13-aastasena Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel paarismängus pronksile, mis oli ülev saavutus.» Naispaar tõi 17-aastaselt Euroopa meistrivõistlustelt pronksi ning 2015. aastal võitis juunioride vanuseastmes.

Müstiline X-faktor

Siliksaare sõnul on Kuubal olemas seletamatu X-faktor, mis teeb temast hea sulgpalluri. «Väga olulised on mängija kujunemisel geenid ning perekonna suhtumine,» rääkis Siliksaar. «Kristini isa Silver Kuuba on mänginud pikalt korvpalli, ema on energiline ja sportlik. Hea sportliku saavutuse mõttes on kõik tal täielikult olemas.»

Kuuba on Siliksaare sõnul ka väga töökas. «Peab olema tugev tahtmine teha nii intensiivset tööd, et silme ees on must. Areng nõuab mugavusalast väljumist, mis omakorda ongi kõige olulisem,» ütles treener. «Lisaks on vaja võitja geeni ja mängulist mõtlemist, mis Kristinil on igal juhul olemas.»

Triinu Kuuba lisas, et ta tütrel on tugev närvikava, mis aitab isegi kaotusseisus rahulikuks jääda. Kui Kristin Kuuba ei spordi, on ta ikka kuidagi seotud liikumisega. Ta on suutnud panna isa ja ema sulgpalli harrastama ning ka pereüritustel võtab tütar alati üht-teist ette. «Kui on seltskondlik sündmus, mõtleb tema perele liikuvaid mänge välja,» rääkis ema.

Kui Kuuba pole sulgpalliväljakul, meeldib talle koos sõpradega boolingut või rannatennist mängida. «Raamatukoi ma pigem ei ole,» sõnas Kuuba. «Aga süüa armastan küll teha. Mul pole sellised geenid, et söö ükskõik kui palju, aga midagi külge ei hakka. Vahel tundub, et isegi šokolaadi vaadates tuleb lisakilo juurde.»

Sport on võtnud Kuubalt küll palju aega sünnipäevade ja seltskondlike ürituste arvelt, aga ta ei hooli sellest enam eriti. «Eks kõige raskem oli nooremana, kui pärast kooli läksid teised koju tšillima, aga mina pidin trenni minema,» meenutas ta. «Jah, eks mõned sündmused jäävad ikka ära, aga see on spordi osa ja olen selle tee valinud. Kõiki sünnipäevi saab järele pidada.»

Raamatukoi ma pigem ei ole, aga süüa armastan küll teha. Mul pole sellised geenid, et söö ükskõik kui palju, aga midagi külge ei hakka. Vahel tundub, et isegi šokolaadi vaadates tuleb lisakilo juurde, ütles Kristin Kuuba.

Isiklikud ohverdused

Oma tuleviku pärast ta praegu ei muretse ega mõtle sellele, kas või kui kaua sulgpallurina ära elab. «Ma elan rohkem hetkes, sest mis see ette mõtlemine ikka annab,» sõnas ta. «Lisaks on mulle alati lastega tegelemine meeldinud ja usun, et sobiksin ka treeneriks või kehalise kasvatuse õpetajaks.»

Sport on lasknud tal avastada maailma ja õppida uusi keeli. Mõnikord on tulnud purssida ka vene ja saksa keeles. «Kui ma kodus olles kuulen «Kirgede tormi» telekast, siis tulevad mõned saksa sõnad ikka tuttavad,» muigas ta. Unistuste sihtkoha on ta valinud enda nimele vastavalt – Kuuba.

Tihe aasta

Mäerand näeb eelolevat olümpiat Kuubale pigem õppimisvõimalusena, järgmiselt olümpialt tuleks tema arvates tuua häid tulemusi. Ka treener Siliksaare sõnul võib Kuubale tulevikus varuks olla veel mitu olümpiat. «Raul Must läheb nüüd oma neljandale olümpiale,» tõi Siliksaar näiteks.

Möödunud aastal pidas Kuuba 17 võistlust, kokku on tal praegu punkte 21 250. Ta asub olümpia kvalifikatsiooniedetabelis 29. kohal ning mängudele pääseb 38 naist. Euroopas on ta endale tee tippude hulka juba sillutanud ning treenib sel nädalal Taanis. «Kui eestlane kutsutakse Euroopa tugevaimate naissulgpallurite laagrisse, kus on osalejaid vaid kaheksa, siis see näitab juba palju,» sõnas Siliksaar.

Kuid Kuuba elu ei tiirle ainult Tokyo olümpia ümber. Tema eesmärk on tuua aprillis Euroopa meistrivõistlustelt medal ning Eesti meistrivõistlustelt tahab Kuuba võtta lausa kolm kulda: nais- ja segapaarismängus ning üksikmängus. Kuniks palle ja tahtejõudu jätkub, harjutab Kuuba väljakul iga päev, kus iganes ta maailmas siis ka ei asuks. Tartlastele on ta eriline põhjus, miks Tokyo suurel spordipeol silm peal ja pöidlad pihus hoida.

KRISTIN KUUBA
Sündinud 15. veebruaril 1997 Tartus.
Lõpetanud Nõo põhikooli ja Nõo reaalgümnaasiumi, Tartu ülikoolis on kehaline kasvatuse ja spordi õppekaval käsil bakalaureuse kolmas aasta.
Olümpia kvalifikatsiooniedetabelis 29. kohal (21 250 punkti), maailma naiste edetabelis 58. kohal.

SAAVUTUSED
12-kordne Eesti täiskasvanute meister
29-kordne Eesti noorte meister
8 turniirivõitu maailmakarikavõistluste etappidelt
2019 hooaja Saksamaa kõrgliiga resultatiivseim naismängija
2017, 2018 ja 2019 EOK «Märka järgnevat põlvkonda» liige
2018 Itaalia liiga meister, klubiga BC Milano
2018 Euroopa meistrivõistlustel 9. koht naisüksikmängus
2018 klubide Euroopa meistrivõistluste pronks, BC Milano
2017 maailmameistrivõistlustel 17. koht naispaarismängus
2015 Euroopa juunioride meistrivõistluste pronks
2015 ja 2016 EOK aasta noorsportlase nominent

PARIMAD TULEMUSED
Naisüksikmäng

TIITLIVÕISTLUSED

2019 Euroopa Mängude 9. koht
2018 Euroopa meistrivõistluste 9. koht
2015 Euroopa juunioride meistrivõistluste 5. koht

MAAILMAKARIKAETAPID

2018 Lätis 1. koht
2018 Leedus 1. koht
2018 Eestis 3. koht
2017 Norras 2. koht
2017 Lätis 3. koht
2017 Leedus 3. koht
Naispaarismäng

TIITLIVÕISTLUSED

2017 maailmameistrivõistluste 17. koht
2016 Euroopa meistrivõistluste 9. koht
2015 juunioride Euroopa meistrivõistluste 3. koht

MAAILMAKARIKAETAPID

2018 Harkivis 2. koht
2018 Lätis 1. koht
2018 Leedus 1. koht
2018 Austrian Openi 3. koht
2017 Marokos 1. koht
2017 Harkivis 3. koht
2017 Leedus 1. koht
2017 Lätis 2. koht
2017 Tšehhis 2. koht
2017 Horvaatias 1. koht
2016 Lätis 1. koht

Loe Tartu Postimehest ja vaata ka pilte

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga