Jüri Tarto ja Raivo Kristianson.
Jüri Tarto ja Raivo Kristianson. Foto: Aavo Raig

Neljapäeval, 30. jaanuaril algavad Tallinnas Kalevi spordihallis 56. Eesti meistrivõistlused sulgpallis. Esimesed meistrid XIX sajandil Suurbritannias nüüdisaegsel kujul sündinud reketimängus selgitati siinmail 22.–25. aprillini 1965 samuti pealinnas peetud võistlustel.

Kuldmedali said tookord kaela kolm meest ja kaks naist. Kõigis kolmes mänguliigis sai esikoha Hele-Mall Pajumägi, naispaarismängus oli tema partneriks Malle Mõistlik ja segapaarismängus Ülo Nurges. Meestest võitis Jüri Tarto üksikmängu ning koos Raivo Kristiansoniga meeste paarismängu. Kõik kullavõitjad esindasid Tallinna Polütehnilist Instituuti.

Kes on läbi aastate olnud Eesti tähtsaima võistluse edukaimad osalejad nii kuldmedalite kui medalivõitude arvestuses? Kes on olnud edukaimad mänguliigiti? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab järgnevatest tabelitest vastuseid. Laupäeva õhtuks on uued meistrid teada ning uuel nädalal näevad ilmavalgust juba uuendatud tabelid.

Medalite arv

Eesti medalite pärast on mängitud 55 korda, kokku on vähemalt ühe autasu saanud 171 sulgpallurit, 77 meest ja 94 naist. Kokku on välja jagatud 1337 medalit (meestele 669 ja naistele 668). Kuldasid ja hõbedaid on nii meestel kui naistel olnud 220, pronkse on meestel 229 ja naistel 228.

Mehed ja naised, järjestus kuldmedalite põhjal

Tabeli tipus on kolm naissulgpallurit. Reet Valgmaa-Kull kogus aastatel 1966–1978 kokku 30 kuldmedalit. Neli aastat tagasi oma karjääri lõpetanud Kati Tolmoffil kogunes 1999–2016 kuldasid veerandsada ning Mare Pedanik-Reinbergil 1977–1999 kokku 21. Sama palju kuldasid on ka edukaimatel meestel, Heiki Sorgel ja Raul Mustal. Mõlemal on sel nädalal võimalus, kel reaalsem, kel teoreetilisem, tõusta puhtalt kolmandaks, sest Sorge teeb kaasa meeste paarismängus ja Must üksikmängus.

Vähemalt ühe kuldmedali on võitnud 83 sulgpallurit, 40 meest ja 43 naist. Neist 24-l ongi see ainuke medal kuldne.

Mehed ja naised, järjestus medalite üldarvu põhjal

Mare Pedanik-Reinberg
Mare Pedanik-Reinberg. Foto: EE

Selles arvestuses on tipus Mare Pedanik-Reinberg, kes 22 aasta (!) jooksul noppis meistrivõistlustelt 39 (21+12+6) medalit. Neljaga jääb maha aastatel 1993–2008 reketiga autasusid rehitsenud Heiki Sorge (21+6+8), 33 medalit on Reet Valgmaa-Kullil (30+3+0) ja aastatel 1965–1978 pjedestaali külastanud Jaak Nuuteril (14+7+12).

Kõige rohkem medaleid ilma kullata kogus aastatel 1968–1979 tippvormis olnud Tiina Nuuter-Ambur, kel on 7 hõbedat ja 10 pronksi. Meestest on selles arvestuses tipus Rainer Kaljumäe 8 hõbeda ja 4 pronksiga.

50 sulgpallurit on meistrivõistlustelt noppinud vaid ühe medali, neist neljal – Marika Lemming (1970), Tiina Staak (1972), Margit Nahk (1992) ja Ana Linnamägi (2008) – on see ainus medal kuldne.

Kõigis kolmes mänguliigis on vähemalt ühe medali võitnud 71 sulgpallurit, neist 24 on saanud igas mänguliigis ka vähemalt ühe kulla.

M e d a l i t a b e l i d

Mehed. Järjestus kuldmedalite põhjal

Heiki Sorge
Heiki Sorge. Foto: Eesti Sulgpalliliit

Sorge ja Musta järel (mõlemal 21 kulda) on tükk tühja maad, sest kolmandal kohal paikneval Jaak Nuuteril on 14 esikohamedalit. 13 kullani jõudis oma karjääri jooksul Andres Ojamaa, 12 kulda jäi Alfred Kivisaare medalikollektsiooni ning tosin kulda on Peeter Munitsõnil ja Ants Mängelil. Viimane on ka tänavu osaliste seas nii meeste paarismängus kui ka segapaarismängus.

37 meest on medali võitnud kõigis kolmes mänguliigis, vähemalt ühe kulla nii üksik-, meespaaris- kui segapaarismängus on reketiga kätte võidelnud vaid üheksa meest. Kahes mänguliigis kulla võitnutest on esikohtade (10) tabelis kõige kõrgemal Ants Mängel.

Mehed. Järjestus medalite üldarvu põhjal

Sorgele (35) ja Nuuterile (33) järgnevad Kalle Kaljurand (29), Raul Must, Meelis Maiste, Einar Veede ja Jüri Tarto (kõik 26) ja Alfred Kivisaar (25). Neist Maistel ja Veedel pole kulda üksikmängust, Tartol segapaarismängust.

Vaid üks medal on 16 mehel. Nemad ja rohkem kui ühe medali võitnud 7 meest (Taimar Talts, Robert Kasela, Mart Engelbrecht, Jaanus Ots, Tanel Kaart, Toomas Erik, Kaupo Raid) on oma autasud teeninud ainult ühe mänguliigi piires.

M e d a l i t a b e l i d

Meeste üksikmäng

55 meistritiitlit on jagunenud vaid 14 mängija vahel. Mulluse kullaga möödus Must Sorgest, kuldasid on neil nüüd vastavalt 14 ja 13. Andres Ojamaa jõudis võita 6 kulda, Jaak Nuuter 5. Üksikmängus võidetud medalite üldarvult on 52 mängija seas veel aastateks kõigutamatu liider Must 16 (14+1+1) autasuga, järgnevad Sorge 13 (13+0+9) ja Nuuter 13 (5+3+5) medaliga.

M e d a l i t a b e l i d

Meeste paarismäng

Meistrimedaleid on 67 mängija auhinnakollektsioonis, kullaomanikud on nende seast peaaegu pooled, 34. Kuldasid on kõige rohkem Jaak Nuuteril, kes aastatel 1965–1977 võidutses kuue erineva partneriga kokku 8 korda. Üks kuld vähem on karjääri juba lõpetanud Peeter Munitsõnil ning sel nädalal oma kuuendat järjestikkust kulda noolivatel Kristjan Kaljurannal ja Raul Käsneril. Viie kullaga paarismängijaid on ajaloos hetkel 7.

Medalite arvult on Nuuterist (13) kolm meest veel kangemat. Aastatel 1993–2012 mänginud Meelis Maiste on selle edetabeli tipus 18 (5+7+6) medaliga, järgnevad Einar Veede 15 (5+5+5) ja Jüri Tarto 15 (2+8+5). Selles mänguliigis kullata mängijaist on Taimar ja Tanel Talts kaotanud neli finaali, kuid võitnud kaks pronksimatši.

M e d a l i t a b e l i d

Naised. Järjestus kuldmedalite põhjal

Reet Valgmaa
Reet Valgmaa. Foto: ESBL

Kolm daami – Reet Valgmaa-Kull, Kati Tolmoff ja Mare Pedanik-Reinberg – on teistest kaugel ees, sest välja mängitud 220 kuldmedalist on nende valdusse jõudnud 76 ehk 34,5%! Esimesel on 30, teisel 25 ja kolmandal 21 esikohta. Tosin kulda on Riina Arulaane-Kaarli-Valgmaal ja Karoliine Hõimul ning 11 Anneli Parts-Lambingul. Tänavuse tšempionaadi järel võib täisedu korral neljandat kohta jagama tõusta Kristin Kuuba, kel praeguseks kuldasid 9, kuid Tallinnas kolm esikohasihti silme ees.

32 naist on medali võitnud kõigis kolmes mänguliigis, neist 15 on teeninud vähemalt ühe kulla nii üksik-, naispaaris- kui segapaarismängus. Kahes mänguliigis kulla võitnutest on esikohtade (6) tabelis kõige kõrgemal Liia Pettifer-Dubkovskaja, kel kuld jäi karjääri jooksul võitmata segapaarismängus (5 hõbedat ja 2 pronksi).

Naised. Järjestus medalite üldarvu põhjal

30 või enam medalit on võitnud neli mängijat, kuid järjestus on kuldade tabelist veidi erinev. Juhib Mare Pedanik-Reinberg 39 autasuga, Reet Valgmaa-Kullil on 33, tema õel Riina Arulaane-Kaarli-Valgmaal 31 ja Kati Tolmoffil 30 medalit. Tabeli viies on praegune europarlamendi saadik Marina Kaljurand-Rajevskaja 23 medaliga. Kõigil neil on vähemalt üks kuldmedal kõigist mänguliikidest. 43 sulgpalluril 94 medalisaajast on võidetud ka vähemalt üks kuld.

Vaid üks medal on 34 naisel. Nemad ja rohkem kui ühe medali võitnud 13 naist (Laura Kaljurand-Tomband, Triinu Tombak, Grete Talviste-Hõim, Külle Laidmäe, Sale-Liis Teesalu, Mariann Siliksaar, Kertu Margus, Liisa-Lotta Tannik, Kristel Sorge, Laila Põdra, Kätlin Lattik, Anette Martin, Helen Kaarjärv) on oma autasud teeninud ainult ühe mänguliigi piires.

M e d a l i t a b e l i d

Naiste üksikmäng

must_tolmoff
Raul Must ja Kati Tolmoff. Foto: sport.err.ee

Aasta tähtsaima koduse võistluse võitjaid on 18, neist Kati Tolmoff on kaotuseta jäänud 13, Reet Valgmaa-Kull 10 ja Mare Pedanik-Reinberg 7 finaali. Ülejäänud 15-l pole kellelgi üle kolme kuldmedali. Kahekohaline arv üksikmängust võidetud medaleid on Tolmoffil (15), Valgmaa-Kullil (11) ja Arulaane-Kaarli-Valgmaal (10), Pedanik-Reinberg on neljas (9).

Üksikmängus kullata mängijaist on kõige rohkem medaleid (0+6+1) Laura Vanal, kes 2008–2013 jõudis finaali kuuel aastal järjest, kuid kaotas seal kolm korda nii Tolmoffile kui ka Karoliine Hõimule. Üksikmängu kullata mängijaist on üldises medalitabelis 19 auhinnaga kõige kõrgemal Eve Jaansoo-Jugandi.

M e d a l i t a b e l i d

Naiste paarismäng

Selles mänguliigis on medalivõitjaid läbi meistrivõistluste ajaloo olnud 87 ning neist 40-l on kodus ka vähemalt üks kuldmedal. Säravaima metalli kogujatest on tipus samad mängijad, kes üksikmänguski – Valgmaa-Kull 10, Arulaane-Kaarli-Valgmaa 8, Tolmoff 7 ja Pedanik-Reinberg 6 kullaga. Medalite üldarvult on viimatinimetatu aga kindel liider aastatel 1977–1999 nopitud 16 (6+7+3) autasuga. Arulaane-Kaarli-Valgmaa, Laansoo-Jugandi ja Katrin Aru-Paeväli on teeninud 12 medalit. Kuues finaalis mänginud Tiina Nuuter-Ambur ei võitnud neist koos oma partneriga ainsatki, kolmanda koha matšidest on tal kolm võitu. Seevastu Anneli Parts-Lambing ei kaotanud omal ajal viiest finaalist ainsatki.

M e d a l i t a b e l i d

Segapaarismäng

Ants Mängel
Ants Mängel. Foto: ESBL

Meestest on see mänguliik kulda toonud 25, naiste seas 22 sulgpallurile. Meestest on kõige kõvem käsi olnud Ants Mängel 5 kullaga, ühe esikohadiplomi vähem teenisid omal ajal Alfred Kivisaar ja Boris Bogovski. Kolme kullaga mehi on kuus, nende seas ka Sorge, Must ja nende mõlema õpetajaks olnud Mart Siliksaar. Medalite üldarvult tõuseb tabeli tippu hoopis Kalle Kaljurand, kel aastatest 1982–1998 on ette näidata 11 (3+5+2) medalit. Üks kuldauraha vähem on Kivisaarel ja Sorgel, edukaimal kullamehel Mängelil on veel 1 hõbe ja 2 pronksi ehk 8 medalit. Neli medalit, kuid mitte kulda on 70-ndatel mänginud Toivo Raudveril.

Naiste edukaimal on meeste edukaimast poole rohkem kuldmedaleid, sest Valgmaa-Kullile kogunes neid aastatel 1966–1978 kokku 10. Selle aja jooksul peetud finaalidest kaotas ta vaid ühe! Pedanik-Reinberg on võidu sepistamisel naispool olnud 8, Karoliine Hõim ja Kati Tolmoff 5 korda. Seejuures on Hõim kõik oma kullad võitnud meeste selle arvestuse edukaima Ants Mängeliga.

Medalite üldarvult juhib 14 ühikuga Pedanik-Reinberg, Valgmaa-Kullil on 11 ja Kaljurand-Rajevskajal 10 medalit (sh 1 kuld). Segapaarismängus on vähemalt ühe medali võitnud neli perekonnanime Kaljurand kandvat sulgpallurit.

M e d a l i t a b e l i d

Koostanud Toivo Kivimets (Triiton)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga