Euroopa sulgpalliliidu (BEC) ametlikul kodulehel badmintoneurope.com ilmus ühe nädala sees kaks lugu Eesti sulgpalluritest. Esimesena kirjutas BEC-i nimetu autor 14. juunil Helina Rüütlist (22), kes paraneb läinud aasta lõpus jalgpallimängus saadud tõsisest põlvevigastusest.
“Nüüdseks on asjad juba päris hästi. Olen peaaegu kaks kuud kehalise ettevalmistusega tegelenud. Ülikool on lõpetatud ning nüüd liitun taas sulgpalliga. Usun, et kõik saab peagi jälle normaalseks,” ütleb Rüütel, kes 2019. aastal oli koos Kati-Kreet Marraniga parimal nädalal naiste paarismängu maailma edetabelis 54. kohal.
“Alguses ei jõudnud see kohale, et pean oma lemmiktegevusest nii kaua eemal olema. Mida aeg edasi, seda imelikum oli õhtuti koju minna samal ajal kui teised suundusid sulgpallisaali. Aga püüdsin jääda positiivseks ja arvan, et midagi ei juhtu põhjuseta. Just nende kuude jooksul olen aru saanud, kuivõrd palju mulle meeldib sulgpalli mängida,” lisab Rüütel, kes uuesti loodab võistlema hakata septembris.
Loe artiklit siit
Eesti pikaajalisest meeste esireketist Raul Mustast ilmutas BEC-i kirjutaja Rasmus Bech loo 20. juunil ning sellest saame teada, et Tokyo olümpiamängude edasilükkamine aasta võrra sobib eestlase plaanidega hästi.
“Alguses oli mul plaan jätkata mängimist veel aasta pärast olümpiat. Nüüd lükati olümpia ühe aasta võrra edasi ja seega sobib see minu plaaniga kenasti,” ütleb oma neljandaks olümpiaks valmistuv Must. “Olen motiveeritud iga päev mängima ja treenima ning üritan seda aega kasutada selleks, et oma võimekust kasvatada. Kui rahvusvahelised turniirid taas algavad, pean olema valmis platsil mängima ja võitlema,” lisab ta.
Artiklis vaadatakse tagasi Musta olümpiakarjäärile ja märgitakse ära tema pronksmedalivõit 2019. aasta Euroopa mängudel Minskis. “See oli minu jaoks ilmselgelt suur edu, aga oleksin veel õnnelikum ja uhkem, kui suudaksin ka neljandat korda olümpiale pääseda,” arvab 32-aastane Must.
Oma pika karjääri jooksul on Must võitnud tiitleid Bulgaarias, Norras, Lätis ja Soomes, kuid mehe enda jaoks on siiski aukohal Eesti meistrivõistluste kullad. Neid on tal kokku 22, seejuures meesüksikmängus on ta võidutsenud 15 aastat järjest. “Eesti meistritiitlid on minu jaoks tähtsaimad ja parimad. Koduses konkurentsis pole küll ülearu palju tõsisesid vastaseid olnud, kuid 15 aastat järjest võita pole olnud kaugeltki kerge,” tõdeb Must, kes pole üksikmängus Eesti meistrivõistlustel kaotanud 2006. aastast peale.
Loe artiklit siit