Eesti 56. meistrivõistlused sulgpallis peeti 30. jaanuarist 1. veebruarini Tallinnas, Kalevi spordihallis. Järgnevalt veidi statistikat ning uuendatud kõigi aegade medalitabelid.
- Meistrivõistlustel osales 69 mängijat.
- Kolme päeva peale peeti kokku 81 kohtumist – 37 meeste üksikmängus, 9 naiste üksikmängus, 13 meeste paarismängus, 8 naiste paarismängus ning 14 segapaarismängus.
- Meistrid:
- Raul Must (Tondiraba SK) K: 21:7, 21:18
- Karl Kert (Veeriku Badminton)
- Mihkel Laanes (Triiton) P: 21:12, 21:19
- Kristjan Täherand (Tondiraba SK)
- Kristin Kuuba (Triiton) K: 21:9, 21:6
- Kati-Kreet Marran (Triiton)
- Ramona Üprus (TÜASK) P: 21:15, 6:21, 23:21
- Helis Pajuste (Triiton)
- Kristjan Kaljurand / Raul Käsner (Tartu ÜASK) K: 21:11, 21:18
- Mikk Järveoja (TÜASK) / Mihkel Laanes (Triiton)
- Karl Kert / Hans-Kristjan Pilve (Veeriku Badminton) P: 21:14, 16:21, 21:18
- Kristjan Täherand (Tondiraba SK) / Mihkel Talts (TÜASK)
- Kristin Kuuba / Kati-Kreet Marran (Triiton) K: 21:13, 22:20
- Hannaliina Piho / Sale-Liis Teesalu (TÜASK)
- Ulla Helm / Eve Laansoo (SK Tallinna Kalev) P: 21:16, 11:21, 21:19
- Kertu Margus (TÜASK) / Editha Schmalz (Tondiaba SK)
- Mihkel Laanes / Kristin Kuuba (Triiton) 21:14, 21:10
- Kristjan Kaljurand / Hannaliina Piho (TÜASK)
- Raul Käsner (TÜASK) / Kati Kreet Marran (Triiton) 21:18, 21:12
- Oskar Männik (Nõo SK) / Ramona Üprus (TÜASK)
- Vähemalt ühe medali võitsid 14 sulgpallurit, 7 meest ja 7 naist.
- Kõigis kolmes võimalikus mänguliigis lõi kaasa 9 mängijat, meestest Mikk Järveoja, Tauri Kilk, Mihkel Laanes ja Mihkel Talts ning naistest Catlyn Kruus, Kristin Kuuba, Kati-Kreet Marran ja Ramon Üprus.
- 81 kohtumisest 65 vältasid kaks geimi, 16 kohtumist olid kolmegeimilised. 10 medalimängust olid kolmegeimilised 3 pronksikohtumist.
- Kristiin Kuuba pidas kolmes mänguliigis kokku 10 kohtumist ning võitis need kõik geimigi kaotamata. Kati Kreet Marran oli samuti osaline 10 kohtumises, võite kogunes 6 ja kaotusi 4. Meestest pidas Mihkel Laanes 12 kohtumist, võites neist 9.
- Raul Must osales vaid üksikmängus, pidas 5 kohtumist ning võitis need kõik kahes geimis. Kõige rohkem punkte suutis meistri vastu võita poolfinaalis Laanes – 25.
Kõigi aegade medalitabelid
Eesti meistrivõistluste kõigi aegade medalitabelites toimus samuti mõningaid liikumisi, kuid uusi medalivõitjaid ei lisandunud. Medali võitnud mehi on endiselt 77 ja naisi 94.
Meeste seas tõusis Raul Must kuldmedalite arvult (22) ainuliidriks, seni jagas ta esikohta Heiki Sorgega. Kümne kullaga sulgpallurite sekka tõusis Kristjan Kaljurand, tema paarismängupartneril Raul Käsneril on nüüd üheksa kulda. Medalite üldarvult on Must 27 autasuga nüüd puhtalt neljas, eespool on Sorge (25), Jaak Nuuter (33) ja Kalle Kaljurand (29). Tegevmängijatest on Käsneril 19 ja Kristjan Kaljurannal 18 medalit.
Naistest tõusis Kristin Kuuba 12 kullaga jagama 4.–6. kohta koos Riina Arulaane-Kaarli-Valgmaa ja Karoliine Hõimuga, kuid esikolmikusse jõudmiseks oleks veel kolmel aastal vaja kogu kuld korjata. Reed Valgmaa-Kullil on 30, Kati Tolmoffil 25 ja Mare Pedanik-Reinbergil 21 kulda.
Medalite üldarvult on Kuuba 21 autasuga seitsmes, tegevmängijaist jagab Eve Laansoo-Jugandi 20 medaliga 9.–11. kohta. Kati-Kreet Marranist sai segapaarismängu pronksiga uus naissulgpallur, kes võitnud medali kõigi kolmes mänguliigis.
Meeste üksikmängus on Raul Mustal nüüd 15 meistritiitlit Heiki Sorge 13 vastu ning medaleid eelkäijast nelja võrra rohkem (vastavalt 17 ja 13). Mihkel Laanes tõusis üksikmängus 3 ja Karl Kert 2 medalit võitnute sekka.
Naiste üksikmängus on Kristin Kuuba 4 kullaga neljandal kohal, eespool on Tolmoff (13), Valgmaa-Kull (10) ja Pedanik-Reinberg (7). Ükskimängu medalite arvult jagab Kuuba seitsme autasuga nüüd 7.–10. kohta. Kaugel silmapiiril terendab Tolmoff 13 medaliga. Üksikmängus on vähemalt ühe medali võitnud 43 naist, tänavu lisandus Ramona Üprus.
Meeste paarismängus kerkisid Kaljurand ja Käsner nüüd alates 1977. aastast ainuvalitsejana püsinud Jaak Nuuteriga ühele pulgale 8 kullaga. Medalite üldarvult on tartlased 10 medaliga jagamas siiski alles 10.–13. kohta, juhtimas on selles mänguliigis 18 aastal medali teeninud Meelis Maiste. Kristjan Kaljuranna järgmiseks eesmärgiks võiks olla omal ajal 11 medalit võitnud isa Kallega ühele pulgale jõuda. Medalivõitjate tabelisse lisandusid Karl Kert ja Hans-Kristjan Pilve ning kokku on neid nüüd 69.
Naiste paarismängus kerkis Kristin Kuuba oma viienda kullaga esiviisikusse, Helen Klaos-Reino, Marina Kaljurand-Raevskaja ja Anneli Parts-Lambingu seltsi. Tabeli ainuliidriks jääb veel vähemalt neljaks aastaks Reet Valgmaa-Kull. Medalite üldarvult kerkis Eve Laansoo-Jugandi 13 autasuga puhtalt teiseks, Pedanik-Reinbergi tippmargini on siiski veel vähemalt kolm meistrivõistlust minna. Ulla Helm-Jürimäe võitis naispaaris oma kümnenda medali, Kuuba üheksanda.
Segapaarismängus kolmanda kulla teeninud Mihkel Laanes tõusis meeste vastavas tabelis jagama 4.–9. kohta, kusjuures üks jagajaist on ka tema praegune treener Mart Siliksaar. Kui aasta pärast veel üks kuld peaks lisanduma, oleks tartlane juba teise koha jagajate seas koos Alfred Kivisaare ja Boris Bogovskiga. Ants Mängelil on viis kulda. Medalite üldarvult on Kristjan Kaljurand ja Raul Käsner 8 medaliga nüüd esikuuikus, kuid Kalle Kaljuranna 11 medalini küündimiseks tuleb veel hea mitu aastat palli lüüa.
Naistest on Valgmaa-Kullil kuldasid 10, Kuubal 3. Ka medalitabelis on minevikutegijad selgelt valitsemas eesotsas 14 medalit noppinud Pedanik-Reinbergiga. Laansoo-Jugandi on 6 medaliga kaheksas, Kuuba jagab oma viiega 9.–13. kohta.
Kristin Kuuba kolm kulda ühelt meistrivõistluselt oli ajaloos 25. kord, kui üks mängija maksimumi võidab. Mehi on sellega hakkama saanud viis, naisi seitse. Esimene kolme kullaga naine oli Hele-Mall Pajumägi päris esimestel meistrivõistlustel 1965. Naispaarismängus aitas teda tookord Malle Mõistlik ja segapaarismängus Ülo Nurges. Meestest vormistas esimese kolmikvõidu 1972. aastal Boris Bogovski. Tollase tartlase partneriteks olid Jaak Nuuter ja Reet Valgmaa.
Koostanud Toivo Kivimets (Triiton)